Murkeliine

... vat seda ma nüüd kartsingi - kumba blogisse selle postituse küll kirjutama peaks? Hee... ja selle segaduse peale tegin otsuse - lobablogi on kõige jaoks, m-ideed on ikkagi meisterdamisideede jaoks! Nüüd loba ise: Avastasin täna, et mul vaja veel üht mälupulka! Kui ikka pidevalt nädala jooksul teha tööd vähemalt 4 erineva arvuti taga ja teiste pulkade peal on kooliasjad, siis oleks endale käsitöö asjade tarvis täiesti eraldi pulka vaja. Korjame ju materjali järgmise plaadi jaoks ja tööversioon on alati palju mahukam, kui tegelik viimane lihvitud versioon. Valisin ühe välja ka M. abiga - suure mahuga, tumepunane, suht väike ka ilmselt. Ainus probleem selles, et kork ei ole pulga küljes kuidagi kinni! Muidugi on üks unistus ka, see ikka täisa ilus, mu lemmikkujuga ning punane... Jessas, olen täitsa nagu harakas! Aga viimane maksab kaks korda rohkem kui esimesed ja on 4 korda väiksema mahuga... Ostan selle viimase, "unistuse" muretsen endale siis, kui kunagi, ükskord, milla

... ametlikult - eraldasin oma lobablogi ja meisterdamise blogi üksteisest. M. ütleb mulle küll õhtul, et "te olete ikka üks kari ogaraid märkasid küll! Midagi muud pole teha, kui endale toimetusi-sekeldusi kaela korjata." Aga mina mõtlen selle blogi loomisega tuleviku peale. Aga sellest juba tulevikus. Kuna asi alles sai üles seatud, siis seal peale põhjuste midagi muud pole, aga eks seegi juba asi, et vähemalt algust tehtud. Seda mõtet olen mõlgutan oma paar kuud - suve algusest peale. Link lisatud "kõrva peale" --> Kolisin siit ära mõned käistöö ja kunstiga seotud lingid. Mingil hetkel kolin ringi ka käsitööga seotud postitused, võibolla.

... Gordoni perekoolis räägiti paar pühapäeva tagasi, et eestlane kasutab oma tunnete väljendamiseks väga vähe sõnu, kusjuures sõnu on meil nii, et tapab. Ja tõepoolest, harjutuste lahendamisel tulid ainutl ühed ja samad omadussõnad - vihane, pahane, pettunud, vihane, pahane, pettunud, ärevuses, vihane, pahane, pettunud... Tõna mõtlesin, et hakkaks sõnu koguma. Korjaks kokku hulga emotsioonide kirjeldamiseks mõeldud sõnu ja vaataks, kas aitab. Muidugi unustasin ma just selle postituse jaoks õige paberi koju - mõned sõnad jagati meile ka juba perekoolis. Võiks ju valida kõigepealt kehevamad emotsioonid. Tegelikult on sõnad kõik head, ükskõik, mis emotsiooni see väljendab.

Esiteks ei saa ma oma lapsega selle talve viimast lund nautida - selleks ajaks kui koju jõuan on juba pime. Pilte ka ei saa teha - no katsu sa pimedas normaalse välguta midagi teha. No vat ei välguta kuidagi... Teiseks - "ise alles teises klassis ja juba selline paharett". Üks pisike tirts arvab, et võib luurata klassikaaslaste-sõbrannade msni paroole, rate paroole ja mida kõike veel ning pärast pättust teha. Ja siis on tal veel õigus ka. No ei! See nali saab kohe läbi... Kolmandaks - muidugi peab lapsevanem kaitsma oma last - kes siis veel kaitseb last, kui mitte lapsevanem, aga... Üks näide elust: "Õpetaja on haige, tundi asendab kooli sekretär - tund ära jääda ei tohiks, sest ära jäänud tunnid tuleb järgi teha... Lapsevanem on kuri, et miks on klassi ees õpetajahariduseta inimene" No tule taevas appi! Kas tõesti on parem, et lapsed jooksevad mööda koolimaja ringi, ei lase kellelgi tundi pidada, on täiesti järelvalveta terve tund aega - õpetaja on haige, kedagi te

... mis mu ühes töökohas lahti on. Tegelikult teadsin seda juba ammu, aga täna panin esimest korda teadlikult tähele - kord on käest ära! Lapsed mängivad lumesõda - no palun väga, miks mitte! Kauaks seda lund ikka jätkub? Ja millal seda lumesõda veel mängida, kui mitte talvel lumega? Aga kas seda peab tegema kooli trepil? Ukse vahel kõlkudes? Aga majas pole mitte kedagi, kes keelaks ära trepil ja koolimaja ees lumesõja mängimise! Pole mitte kedagi, kes vahetunni ajal korda peaks! Pole mitte ühtegi õpetajat vahetunni ajal koridoris - kui just kogemata ei juhtu läbi koridori minema! Algklassiõpetajad on meeldivaks erandiks... Direktor võiks kasvõi anda välja käskkirja vahetunni korra, vahetusjalatsite, vahetunnis koolimajast lahkumise (suitsimehed?), lumesõja kohta korralduse - kus võib lumesõda mängida! Ja teises koolis on asi korras - õpilased kannavad vahetusjalanõusid. Panevad vahetunniks ennast riidesse ja lähevad koolimajast eemale kossuplatsile lumesõda mängima, õpetajad on korido

Täna Bauhofis oli juba täitsa mõnus jõulumuusikat kuulata. Varsti peaks enda oma ka üles otsima arvuti sügavustest. Seniks aga suviselt tantsupeolt "Jäljed" ja "Puu on puude kõrgune" ning laulupeolt "Minu inimesed".

Ärge saage valesti aru - ma armastan oma väiksekest ja kasside vastu pole mul ka midagi, aga mõned asjad on nii sarnased... Ükskõik kui oluline, tähtis, keeruline, aeganõudev, lühike, kiire, ebaoluline asi sul ka parasjagu pooleli ei oleks, on neil just siis vaja sinu tähelepanu. Kindlasti seisavad nad teleka või arvuti ette just siis, kui filmis on kõige põnevam koht. Nad ronivad just selle ajalehe külje peale, mida sa loed ning siis sulle kaissu, kui sul on kirjutamine pooleli. Aga kui sa oled valmis mängima nende valitud mängu ja nende valitud reeglite järgi, loobuvad nad kohe su pakkumisest ja valivad mõne teise mängu. Oma mängud laotavad nad laiali sinna, kus pole ruumi ringigi keerata ja magama sätivad nad ennast klaviatuurile, kõige kitsama läbikäigu peale või panevad pihta kõik põrandavaibad ja tekid, et endale üks mõnus pesa tekitada. Fotod: Täitsa enda tehtud.

Vaatasin selle "nõidade sõja" tagamaid... No vägisi tuleb tunne, et ühe mehe ego on väga kannatada saanud... Me kõik teame, mis tunne see on, kuidas me ennast sel hetkel tunneme ja kuidas paistab teistele välja meie kimbatus, kuidas me üritame peita oma ebamugavust sel hetkel. No ja see tunne paistis ju välja. Mul on üks tuttav meesterahvas, kes on sarnane eelpool kirjeldatud meesterahvale - kõrge enesehinnang, ainult temal on õigus, endale aru andmata peab sel inimesel kõik kõige parem olema, kõik teised eksivad ja nii väsimatult kogu aeg. Kui kellelgi ongi midagi paremini kui temal, siis oh seda haavatud enseuhkust ja millegagi selle parema mahategemist. Kõige hullem selliste inimestega suheldes on see, et kuigi sina pole midagi valesti teinud, tunned ennast pärast halvasti... sama tunde jättis see reality shows esinenud meesterahvas...

Eile käisime ämmaga Tallinnas. Vaatasime ehitusmaterjale - otsisime kööki plaate, käisime Horteses jõulu ja taimeasju vaatamas. Eile ei tundunudki see jõuluasjade väljapanek masendav ja eemaletõukav. Aga väljapanek on neil muidugi ka vaimustav, suure valiku ja suure põrandapinnaga. Asjad on värvide järgi laudadele jaotatud. Ainult rohelist lauda ei näinud?!?... Ja kõige vahvam oli see, et kõik jõulutuled ja elektriküünlad on neil eksponeeritud - igast ühes üks põleb - nii näed ikka tegelikult ja reaalselt ka, milline see tuluke parasjagu on. Leidsin endale 4 jõulumeisterdamise ideed. Pean nüüd ainult võtma kätte, natsa Tiimaris tuuseldama ja oma käsitöötarbed välja otsima. Siis saab järgi proovida - heegeldatud inglid, pallipäkapikk, mütsipäkapikk, näpunukud. Järgmist asja vist ise järgi teha ainult ei saa - neid jõuluküünlaid akna peal - seal tegemist elektriga ja selle peame vist ikka ostma. Nägin ka Horteses sellist ilusat metallist, pikkade pisikese pirniga küünaldega... Vat sellis

Aru ma ei mõista! Mul on praegu väga rumal tunne... Ja järjest rumalamaks läheb... Ja väsinud olen ma ka... Ja ma ei taha mitte midagi teha... Ja ma ei mõtle mitte midagi... Tahaks ainult kodus olla... Kohe nädal aega tahaks kodus olla... Sügisväsimus... Ja masendus poeb hinge, kui poodides käid - jõulunänni pakkumine juba alanud - POOLEST NOVEMBRIST!!! Õnneks olen mõne sugulasega kauba peale saanud, et selle jõulukingituste nalja oleme ära lõpetanud - no kellele ja milleks, palun väga! Selleks, et stressata ja otsida õiget kingitust? Et muretseda, kas see ikka on sobiv, kas seda ikka on inimesel vaja? No ei! Ainult laste kingitused jätsime alles nende peredega, kus on lapsed. Milleks muudkui poputada ja upitada seda tarbimiskultuuri ning sisendada seda juba väikesest peale. Tegelikult kui ma meelde tuletan oma lapsepõlve, siis jõuluvana (siis küll nime poolest näärivana) tõi oma pere sees kingitusi - üks õhtu oli see, kui vana käis ja kingitusi tõi. Mitte nii, et iga kord kui jõuluaja

Sain täna ühe nn rämpskirja ja olen nüüd nõutu! Mida värki? Ühest küljest me räägime ja olen ise 200% seda meelt, et sarnaseid kirju a´ "saada see edasi 10-le sõbrale, muidu juhtub sinuga hirmus õnnetus" ei peaks edasi saatma. Teisest küljest käesoleva kirja sisu nagu räägiks õigetest asjadest, aga vales vormis. Isegi kui kiri räägib õigetest asjadest on mul paar vastukarva asja: Kui saadetakse ühte kirja sadu kordu edasi vaevumata ära kustutama kõiki märke ja märgikesi, mida postkast Forward kirjadele lisab. Lõpuks on kirja sisus "sadu" kõigi eelnevatele inimestele saadetud e-postiaadresse (kes pisut edasi mõtleb, siis see on ideaalne võimalus spämmijatele töötavaid meili-aadresse koguda...) Spammikogujate nimekirja sattudes on siis juba asi nii nagu lause ühest tuntud filmist: "Aga so hani, so ma panen laulu sisse. Ja sealt sa enam välja ei pääse!" Mis te arvate, mitu rida võttis see kiri ruumi? NELI A4 suurust paberilehte ja 228 rida teksti. Kui natuke

No vat seda oli nüüd küll kõige vähem vaja - mingi totter allergia - polegi ühtegi ammu olnud... hmzz... Tea, mille peale mu keha seekord pahandab? Need Starmani kutid on ka lahedad :P Tulid panid digiboxi paika, lubasid tunni pärast tagasi tulla allkirjastatud lepinguid tagasi võtma - tüübid unustasid. Ei tea, mis saaks, kui meie "unustaks" need nendeni toimetada? Ok, nüüd on küll väss ja homme peab köögimööbli paigaldajaid hakkama varahommikul ootama - pool üheksa on vara - väga vara! Ma tavaliselt ärkan sellele ajal, a homme pean juba ärkvel olema, "pestud-kustud-kammitud" nagu mu üks sugulane mõnikord ütleb :P Äää... isegi hommikusöök peab selleks ajaks olema köögist välja toimetatud... Ja veel - mul on kas liiga palju aega või on mul blogid otsa saanud - loetavad ja huvipakkuvad blogid noh! Sarnane mure, mis Vötsil...

Ei tea, kas sa juba tead, aga sisestades google otsingukasti järgneva rea: site:blogspot.com käsitöö leitakse sulle kõik blogspot.com aadressidega leheküljed, mis sisaldavad sõna käsitöö... Sarnaselt võid siis otsida ka näiteks: site:isetegija.net ingel

Novat, kõigepealt sai valmis meisterdatud Cartoonist programmiga ühest Nemo värvi kalast üks skalaari kujuga kala ja seejärel sai Paint.Net võimalusi katsetatud ja tehtud eelmisest kalast üks triibuline kala. Paint.Net on minu jaoks hea leid. Siiani oleks nagu kindad käes üritanud joonistada :P Mõtlen siis Painti kasutamist. Kindlasti on Paint mõnes situatsioonis vajalik, aga Paint.Net oleks nagu Painti ja Photoshopi sümbioos. Igavesti lihtna ja muidugi täiesti tasuta. Eestikeelne kasutusõpetus . Sisaldab 9 erineva töövõtte õpetust, pildid peavad endal olemas olema. Programmi allalaadimine . Peale allalaadimist pead faili avama ja installeerima - ikka Next-I Agree-Next-Next...Finish

Last night I asked an angel to watch over you, but he came back sooner than expected. I asked him why and he said: "An angel does not watch over another angel". Seoses kiirelt lähenvate jõuludega lähevad mõtted inglite peale. Otse loomulikult kogun ma ju ka uusi ideid ja mõtteid järgmise käistöö plaadi jaoks ;) Äkki on sulgi mõni hea idee? Leidsin vahvate inglite tegemise õpetuse. Inglisekeelset õpetust näeb SIIT . Ükskord proovin ma neid teha, siis saab eestikeelset õpetust ka näha.

Mida kõike saab ühe väikese programmikesega teha... Alla saad programmi laadida SIIT . Programm ise lihtne - põhimõtteliselt on kaks tööriista - moonutamise tööriist ja taustavärvi tööriist. Moonutamise tööriista suutust saab muuta. Peale allalaadimist installeerida - enamast Next-next-Next. Vist oli kuskil vaja valida "I Accept" ja lõpus vaja linnuke teha, et ei installitakse Web Galleryt. Ava programm ja otsi aga üles arvutist mõni foto ning hakka tööle. Pildi saad salvestada ka Internetist ja seejärel Cartoonist programmiga avada ja sikutama hakata. Looduspildist tehtud maja (My Pictures - Sample Pictures - Blue Hills.jpg) Nagu juuresolevalt pildilt näha võib taustavärve valida nii palju, kui süda ihkab ja paremaks peab. Sellel pildil siis maja sinised värvid on originaalpildlt, rohelised, kollased ja taeva sinised on taustavärvid, mis omavahel segamini sikutatud. Samast pildist tehtud telefon. Kui lähemalt vaadata, siis on seal ka numbrid peal. Mõned näpunäited: Julgelt m

... mis kunagi valmis ei saa! Ükski tuba pole selline, et võiks öelda, et täitsa valmis ja ilmselt järgmise poole aasta jooksul ei saa ka öelda, et nüüd on valmis. Aga vähemalt nii palju, et elutoas paistab üks nurk juba välja nagu peaaegu elutuba. Ja magamistoas paistab juba ukse pealt, et on magamistuba - ilma liistude ja riidekapita, üks tapeedi serv lõigata, aken silikoonitada ja pesta, aga juba paistab magamistoana. Õnneks. Aga praegu sain vahva kirja... --- Palun täpsustaega oma uue aadressi asukohta mis vald, maakond! Kas tegu on just Tänava põik ?-?? või on lihtsalt Tänav ?-??, kuna selle inteksiga annab ainult Tänav aadressi ja Maa amet pole ka kinnitanud sellise aadressi nagu tänava põik , palun täpsustada! --- Tegu siis ajakirjade tellimuse ümbervormistamisega... esiteks on kirjas mitu armsat kirjaviga... ja sellest teisest mõistmatusest ma rääkima ei hakkagi... Saan küll aru, et kõik inimsed ei pea teadma, kuidas meil tänavanimede vahetus toimub, aga...! Kui ma kirjutan,

Et siis nagu mis mõttes? Et kindel sissetulek on alati olemas ja ma ei pea muretsema, et ta olemas oleks? Või pole seda kindalat sissetulekut, mille pärast muretseda?

Lõpuks siis ometi! Oleme nüüd kaks ööd oma uues kodus maganud... Ja nii hea on ärgata teadmisega, et see on sinu oma! Mis siis, et kogu korterist on kasutusel pool kööki, kaks kolmandikku elutuba, üks kolmandik esikut, vannituba ja WC. Ülejäänud pool kööki, üks kolmandik elutuba, kaks kolmandikku esikut on kastihunnikute ja muude asjade all. Ja kaks tuba ootavad, et põrand kuivaks. Kusjuures Miaka tuppa võib täna hakata mööblit kolima, aga vaiba ja mänguasjadega võib siseneda alles kahe nädala pärast :P Täna saab viimast korda lakitud magamistoa põrand. Ja mul on nii kahju, et ma ikka Mõmmikule järele andsin ja elutoa põrandale laminaadi ostsime. Mul ikka veel meeles see ilus hele põrand, mis siis, et katki ja parandamist vajas. Aga ikkagi! Praegune mulle ei meeldi ja ei tea, kas hakkabki meeldima! Ma olen ju seda eelmist heledat põrandat selles toas juba näinud ja sellega harjunud... Võib-olla aja jooksul unustan? Aga külla meile veel tulla ei saa. Köögimööbel tuleb järgmisel nädalal,

Mis on see, mis paneb meid teist inimest austama? Mis on austust vääriv? Miks meid austatakse? Välimus? Käitumine? Suhtumine parnerisse? Suhtumine ligimestesse? Suhtumine oma kohustustesse? Suhtumine nõrgematesse, väetimatesse, abivajajatesse? Huvid? Eneseväljendus? Abivalmidus? Sõbralik olek? Julgus? Julgus küsida, kui ei tea? Julgus küsida ebamugavaid küsimusi? Julgus öelda ei? Julgus enda üle naerda? Huumorimeel? Usaldamine? Mis on austus? Kas minu ligimesed saavad sellest sõnast sama moodi aru, kui mina?