Murkeliine

Sain üleeile esimest (ja tõenäoliselt ka viimast korda sel suvel) meres ujumas käidud - Roostal - väga mõnus vesi oli. Ma pole väga mitu aastat vist nii soojas merevees ujumas käinud. Ilm polnud suurem asi, aga vesi oli mõnus. Selleks ajaks kui Roostale jõudsime, olid muidugi taevas pilves, aga jõudsime oma päikese ka ära oodata ja siis sain vette. Lained olid mõnusad, meretuul, ja muidugi koos meretuulega ka hunnik rohtu, vetikaid ja muud sodi vees, aga see ujus niisama ja ei seganud vees olemast. Rahvast rannas eriti polnud ja viimased hakkasid lahkuma selleks ajaks, kui meie sinna jõudsime. Paar purjelaudurit üritasid laineid püüda... Enne Roostale minekut mõtlesime, et lähme hoopsi Tuksi ujuma - rahvast vähem, rahulikum ja Miakas ka siis ei roni mööda mänguväljakut vaid on vees, aga võta sa näpust. Tuksi rand oli paari meetri ulatuses vetikaid nii paksult täis, et vett polnud nähagi ning hais oli uskumatu... Loobusime kohe ja läksime Roostale... Ma ei suuda seda mõnusat tunnet kuid

... esimene puhkamine tehtud, st oma vanaema juures siis selleks suveks käidud. Teised veel võib-olla satuvad sinna, aga endal pole eriti plaanis sellist sõitu enam ette võtta. Vähemalt mitte enne, kui novembris. Aga vanaema juures oli enamasti tore. Vanaemaga oli vahva jutustada ja juhtus ikka ühtteist ka... Mõmmik kaotas tasakaalu ja kukkus garaaži vana katuse mahavõtmise käigus katusest läbi. Õnneks ise terve - ainult vanaema auto tagaklaas läks täitsa katki... aga hea oli, et auto oli all... kukkus ainult meetri ja siis libises auto katuselt mööda tagaluuki alla... kui autot poleks olnud... kaks ja pool meetrit kukkumist betoonpõrandale... praegusel juhul pääses ehmatuse ja väikese tagumendikangusega, aga hullemal juhul käe-, jala või puusaluu oleks võinud katki saada... Järgmisel päeval teine suur juhtumine oli vanaisaga - tuli teine linnast ja oli tal siis üks mõte, et peaks kohe ühe tuttava juurest läbi minema - ilmselt ikka selle auto tagumise klaasi pärast. Nii kui sõbra värav