Murkeliine

1. samm Sinu olemasolev kodu on juba mõnda aega sinu ja su pere jaoks väikeseks jäänud. Elate pead jalad koos. Laps vajaks oma tuba - vanemad vajaksid oma tuba. Natuke suuremat kööki, pisut rohkem elutoa pinda, koridorist ja vannitoast rääkimata. 2. samm Hommikul on kogu korteris stabiilselt üle 30 kraadi sooja. Kõige jahedam koht on vannituba. Juba teist nädalat ei suuda te hommikuti kohvi juua ja piirdute mahla ja jääga. Lapsele meeldib eriti jää... Õhtul jõuate kogu perega üsna hilja koju. Hommikused mänguasjad on veel elutoa põrandal. Nagu sellest veel vähe oleks, kallab teie laps oma viiamsedki mänguasjakastid põrandale. Sinna otsa poetab veel hunniku pallimerepalle ja paar muumipuslet. Nüüd on küll kõik. Olete aru saanud, et nüüd on viimane aega asjaga tegelema hakata. Otsus uue kodu soetamiseks on tehtud. 3. samm Juba mitu nädalat kammite kinnisvaraportaali. Läbi on käidud ka kõikvõimalikud kinnisvarafirmade koduleheküljed. 4. samm Teile sobivas kohas teate peaaegu peast pakutav

No vat! Hakkad uut kodu otsima ja võid või hulluks minna... Mul juba "eiteamitmes" peavalu. Maju eriti ei müüda. Ja kui müüakse, siis sellise hingehinna eest, et tule taevas appi. Alla 1,5 miljoni maja pole, et võiks enamvähem sisse kolida ja vaikselt nokitsema hakata. Võrdluseks ebavõrdsusest: Kohtla-Järve külje all, vaikses rohelises alevis, 600 ruutmeetrit aeda, 4-toaline maja, teise korruse väljaehitamisvõimalusega, krundil garaaž ja saun - 700 000,- Ütle et see pole ebavõrdne! Urh! Aga pole midagi, me ikka otsime edasi... üks korter isegi paistis silmapiiril, aga selle eest taheti palju raha. Üks teine on enamvähem OK hinna eest - läheme nüüd millalgi seda vaatama. Eks siis tea rohkem. Kui piltide järgi korter tõesti nii hea välja näeb, siis on mõte hea... Ma veel jaksan mööda netti kolada ja kõikvõimalike pakkumisi sorteerida...

Oligi tore päev. Päike paitas pehmelt nahka, tuul kallistas mõnusalt ja meie läksime mere äärde! Algul oli otsus minna Roostale. Linnamäe poes sai R-i jutust selgeks, et Roostal võib olla väga rahvarohke ja masendav. Meelde tuli koht pisut Roostalt edasi :D see oli väga hea meeldetulemine... Esimese tund aega olime peaaegu ainsad inimesed rannas. Päike paistis, tuul puhus, külm vesi, soe liiv - mida sa veel ühelt eestmaiselt suvelt saada tahad. Inimesed olid meist kummalgi poole oma 100 meetri kaugusel. Mõnusalt rahulk, laps ei kadunud võõraste vahele ära - kogu aeg oli silm peal, kui tirts mööda liiva varbaid vette käis kastmas. Joogivesi, juustusnäkkja soolased küpsised aitasid suuremast näljast üle ja sai edasi peesitada, 7 mm läbimõõduga meduuse imetleda (enamus olid väiksemad ja neid oli tegelikult üksikuid), last väikeses vanaisa kingitud kummipaadis sõidutada (lõpuks ta ainult seal tahtiski elada). Ja siis läks asi käes ära... Kõigepealt tulid kaugemale paar inimest, siis veel

... Udust märgunud juuste ja habemega pealik silmitses mornilt eespool, tumedate vete kohal kõrguvat hambuliste astangute, hõredate kuivanud rohutuustide ja veerkividega palistatud randa. Tamur Kusnets "Hundipäikese aeg" See on siis nüüd selline raamat, mis oleks võinud "Ehatähe rüütlist" tulla, kui lugu oleks kulgenud teisiti... Aga mõnus ja hea vaimu teravdav lugemine - ma pole veel lugenud enne raamatut nii, et lisaks võtan appi veel mõne raamatu - antud hetkel siis 4, mis räägivad viikingite ajast, Põhjala legendidest, kangelastest, jumalatest. Mina olen rahul. Jääb üle oodata ainult järgmist osa...