Mälu...
...pole teist nagu ollagi. Mulle pole kunagi eriti hästi meelde jäänud loetud raamatute pealkirjad ja autorid, aga enamasi mäletan ikka pildimälu järgi, et olen raamatut lugenud. Seekord olen hädas... hakka või lugemispäevikut pidama! Abikaasa tellis kolm raamatut Phil Pullman "Tema tumedad ained" sarjast: "Kuldne kompass", "Inglite torn", "Vaigust kiiker". Terve esimese raamatu ei saanud ma lahti tundest, et tean juba seda raamatut, olen seda lugenud, samas mälestus puudub. See oli selline " dejavu " tunne ja see kestis terve raamatu lugemise ajal. Mõneti hirmutav, samas kuidagi turvaline. Oleks tahtnud seda tunnet pikemaks venitada, aga uudishimu tõukas kogu aeg tagant - loe kiiremini, saad teada, kas seda ka juba tead. Mul pole need dejavu tunded kunagi eriti pikalt kestnud, ikka selline viiv või hetk ja ahhaa-tunne, seekord oli siis teisiti. Mulle ei jää väga detailselt meelde raamatus olevad faktid, sündmused, nimed. Meelde jääb e