Murkeliine

Sellele "Just siis, kui sul on kiirele" vastukaaluks Armastan oma rahulikku elu. Hommikul oli mõte, et olen enda eluga ikka väga rahul. Mul on mõnus kodu - mis siis, et üürikorter, ükskord see muutub niikuinii. Mul on armastav abikaasa ja armas väike tütar, mis siis, et tirts just sellises eas, et kõike peab proovima ja katsetama emme kannatuse suurust. Mul on rahuldust pakkuvad töökohad - kaks muide - maal vist eriti teisiti ei saa, mis siis, et mulle tundub, et selle aja eest, mis ma tööd teen, ei saa ma piisavalt palka, abikaasa jälle ehk saab. Mul on võimalus oma väikest last veel mitte lasteaeda panna, ennast ja oma pereelu selle rütmi sisse suruda. Mis siis, et sellepärast peame oma pere ja ema perega natukene rohkem aega planeerima ja mõnikord olen sunnitud tüdruku tööle kaasa võtma, kui ema koolitusel on, aga tööl jälle ollakse mõistlikud. Ja ausõna ma ei vaja shokiturismi, teravaid elamusi, riskimist eluga. Ma vajan oma rahulikku ja turvalist elu ja olen selles rahul

..., kui sul on kiire, siis on su id-kaardi sertifikaadid kaotanud kehtivuse ja sa ei saa ei e-kooli, panka ega digiallkirja anda. ..., kui sul on kiire, siis ei võeta telefoni. ..., kui sul on kiire, siis on õpilasel aega küll klassis oma koti kallal kohmitseda ja tema aru ei saa, et sinul on kiire. Sinu probleem ju, et sul on kiire! ..., kui sul on kiire, siis saab su oma isiklik laps mingi väikese armsa pättusega hakkama ja see pättus on selline, millega sa pead kohe tegelema ja selle kohe ära likvideerima, edasi lükata seda ei saa. ..., kui sul on kiire ja sul on tunni aeg, siis on su vennal java progemises abi vaja. Kahjuks ei jõudnudki päeval aidata, aga selle eest saime õhtul peaaegu kogu ülesande tehtud :D ja minul saavutusvajadus jälle rahuldatud natukeseks ajaks. Uhke tunne on ikka, et oled mingi lihtsa üelsandega hakkama saanud :P ..., kui sul on kiire, siis tahavad sinult kõik töökohas korraga midagi - mu viirusetõrje ei tööta, mu läpakas pole nerot, mu läpakas ei tee eKool

Mida ma sellest siis arvan - hetkel mitte midagi. Ainult üks tunne on tulnud! Tunne on selline, et olen tugevamaks saanud. Kui enne muretsesin ja värisesin mõnikord, et kuidas ma küll hakkama saan klassis, siis nüüd on tulnud veendumus - no mida see siis tähendab, et ei saa hakkama. Kuidas on võimalik, et ei saa mingi klassitäie viiendikega hakkama - lihtsalt saab! Ja tead, kust see veendumus on tulnud - Miakalt - iga päev üks pidev enese kehtestamine ja piiride seadmine. Kaheaastane katsetab iga päev ja mitu korda päevas, et kas see, mida sa just ütlesid ikka viie minuti, tunni aja, poole päeva ja nädala pärast ka kehtib?

Olen lõputu unustaja - kui midagi üles ei kirjuta, siis läheb meelest. Varsti ei paista enam elutoa aknast päike sisse, sest põletamist ootavad paberilipikud ja paberikuhjad, ka A4 paberid ootavad, et need ikka ära põletataks - kuhilad muudkui kasvavad. Nüüd olen tegelenud peaaegu kuu aega sünnapäevakalendri uuendamisega - seoses sellega pole kalender ka köögi seinal... mis te arvate, mille ma unustasin - ühe olulise sünnipäeva! Sünnipäevadega on mul ka oma suhe - väga keeruline kusjuures. Ei! Mitte enda omaga, selle ma suudan unustada ja suudan unustada ka, kui vana ma parasjagu olen, kusjuures ma ei ürita unustada, lihtsalt läheb meelest - see pole kuidagi oluline, kui vana just praegusel sekundil ollakse. Aga kuna mul enda sünnipäev eriti meeles ei seisa, vanusest rääkimata, siis ei tea ma ka teiste inimeste sünnipäevi - ebaviisakas eksole? No ma ei tea, mul on alati halb tunne, kui kellegi sünnipäeva olen unustanud - võiks ju inimesele vähemalt õnne soovida. Samas ei tunne ma ennas

Käisin koolitusel - ikka targemaks saamas ja reedel lähen veelkord. Tiigrihüpe ja Nukufilmi lastestuudio korraldavad õpetajatele tasuta koolitusi nimega "Animatsioon kui meediaõpetuse üks osa Eesti koolides". Ja olen täielikus vaimustuses kogu sellest asjast. Koolitajad on oma ala professionaalid. Teavad, millest räägivad, kuidas vaatajatele asi selgeks ja lihtinimesele "söödavaks teha". Tundub, et lastega saaksid nad veel paremini kontakti - täiskasvanud eestlane on ju pisut reserveeritud - ära roni minu mulli sisse. Koolituse teema iseenesest on väga põnev ja põnev on see ka lastele. Mul pole vist veel olnud nii vaikseid tunde kui praegu - kõik nohistavad vaikselt omaette toimetada ja joonistada. Enamasti alguses on ikka väikest ohkimist, et nii palju on joonistada ja hästi ei viitsi ja ei täpset ettekujutust ka pole , kuidas asi kokku peaks sobima, aga kui nad lõpuks hakkavad nägema oma esialgseid animatsioone - kuidas need liiguvad ja mida järgmisel korral teisi