Häda ja viletsus

Esiteks ei saa ma oma lapsega selle talve viimast lund nautida - selleks ajaks kui koju jõuan on juba pime. Pilte ka ei saa teha - no katsu sa pimedas normaalse välguta midagi teha. No vat ei välguta kuidagi...


Teiseks - "ise alles teises klassis ja juba selline paharett". Üks pisike tirts arvab, et võib luurata klassikaaslaste-sõbrannade msni paroole, rate paroole ja mida kõike veel ning pärast pättust teha. Ja siis on tal veel õigus ka. No ei! See nali saab kohe läbi...


Kolmandaks - muidugi peab lapsevanem kaitsma oma last - kes siis veel kaitseb last, kui mitte lapsevanem, aga... Üks näide elust: "Õpetaja on haige, tundi asendab kooli sekretär - tund ära jääda ei tohiks, sest ära jäänud tunnid tuleb järgi teha... Lapsevanem on kuri, et miks on klassi ees õpetajahariduseta inimene" No tule taevas appi! Kas tõesti on parem, et lapsed jooksevad mööda koolimaja ringi, ei lase kellelgi tundi pidada, on täiesti järelvalveta terve tund aega - õpetaja on haige, kedagi teist tundi panna pole - kõigil on omad tunnid anda ja lapsevanemal jääb veel õigust ülegi? No ma saan tõesti aru, kui selles tunnis ei toimu mitte midagi ja lapsed on sama moodi järelvalveta, kui koridorideski, aga no kuulge. Inimene ju vähemalt üritab! Soovitus sekretärile - mine 160-tunnisele täiendkoolitusele, on vähemalt mingigi õigus lapsevanemale näidata, et päris hariduseta siiski pole.

Neljandaks - see lumi sulab kohutava kiirusega - ma just hakkasin harjuma sellega, et on mõnus valge ja lumine ja libe. Nii palju seda siis oligi... Olin viimastel aastatel rahul sellega, et talv oli nagu oli. Mul oli igati kergem. Ei mingit lume rookimist, auto välja kaevamist, lapse läbi hangede tassimist ega pidevat külmetamist - elu oli mõnus ja hea. Selline paar kraadi külma ja kuivad teed. Nüüd paari päevaga hakkas lumi jälle meeldima - aga ainult tingimusel, et lund on palju ja seda pole teedel - sahamehed peavad hakkama korralikku tööd tegema. Mitte nii nagu praegu meil toimub. Kõik sisse-, välja-, peale-, alla- ja mahasõidudon segi paisatud. Sahad puhastavad ära riigimaanteed, keegi nühib kuidagi üle ka tänavad - kusjuures ühe auto jagu, mitte kogu tee ulatuses ja edasi vaadaku igaüks kuidas ise saab - võta või labidas kätte ja mine ise ARK-i või kooli juurde teeotsa puhastama.

Enamasti ma poliitika üle siin sõna ei võta, aga...

Viiendaks hakkab mulle vastu see raha säästmise ja säästliku elustiili vaimise jutt. Eriti vihaseks ajas mind see Ansipi lause, et riigikogu liikmed ei suuda enam oma peresid ülal pidada, kui nende palk langeks 10%. No mida kuradit! Vabandust... Minu pere sissetulek on riigikoguliikme omast üle 3 korra väiksem ja meie ei irise! Mida peavad tegema inimesed, kelle palk on ainult 5000.- kuus? Ja nüüd tuleb Ansip ütlema, et mõned peavd riigikogust lahkuma... Ma ei sa aru, keda siin Eesti riigis lollitada üritatakse? Kas härra Ansip tõesti arvab, et Eesti rahvas ongi nii loll ja usub seda juttu... Samas muidugi elu näitab, et enamasti usub jah... Aaa! Karjuda tahaks kellegi peale ja väga kõvasti veel seejuures... Selleks, et maal teenida sellist palka, nagu ma praegu teenin teen ma 9-t erinevat töös, st lõppkokkuvõttes on mul 1 tööandja, aga palk jookseb kokku 9 erineva töö eest... Miks ma ikka maal elan - sest mulle meeldib siin. Ei taha oma väikese lapsega suurde linna autode ja kivimürakate vahele elama minna. Eluase on siin mõnevõrra odavam, aga toidu- ja muude kaupade hinnad on kohati, kui pealinnas, kütus on odavam. Kusjuures ei ela me oma majas, vaid siiski ainult pooleli olevas korteris - tahaks elutoa korda saada, aga võta näpust, selles kuus ei jätkunud raha, et riidekapp muretseda - elame veel ühe kuu kastihuninku otsas.

Mulle meeldib enamasti mu töö... Elu on hea ja rahulik. Ei taha konkuretsi, kihutamist, päevad otsa lapsest ja perest eemal olemist ja muud jura... Aga see ei tähenda, et ma peaks vaesemalt elama, kui need, kes linnas elavad ja riigukogulase tööd teevad. Enamasti meeldib mulle see töö selle pärast, et meil, õpetajatel on kohati suurem vastutus, kui teil riigikogulastel. Kui enam kvalifitseeritud, häid, tarku, andekaid, tublisid, südametunnistusega õpetajaid koolidesse ei jätku, siis pole 10 aasta pärast ka riigikogusse haritud inimesi võtta. Mõlge sellele! Kõik saab alguse kodust ja lõppeb korraliku töökohaga, aga sinna vahele jääb 9, 12 ja 3+2 aastat kooliharidust.

Foto: täitsa enda tehtud