Murkeliine

Lugesin siisn üht jõulueelset postitust... oi kui masendav... aga see tuleb ka endast välja elada või kirjutada. Üldiselt eelistan nutmist ja kirjutamist teiste peale karjumisele, kuri olemisele ja vihastamisele. Aga meie läheme Miaga nüüd vanaema juurde kaerahelbeküpsiseid tegema. Tüdruk täna kuidagi soss, oli terve nädala minuga kodus - lapsel kõhuviirus, siis issil kõhuviirus ja siis emmel midagi kõhuviiruse sarnas. Neljapäeval oli juba hea olla, käisime väljas, öösel jälle oksendas. Aga reedel oli teisel jälle tuju hea ja käisime ikka õhtul FLAMMO kontserti kuulamas. Mis siis, et enamuse ajast olin kuskil mujal midagi asjatamas ja laps toimetas ka omaette, kuulsin ikka. Peame temaga ikka hakkama rohkem seltskonnas käima, muidu läheb päris pööraseks kätte ära, kui inimeste keskele satub. Algul saime ilusti hakkama, aga siis tekkis vahepeal selline naljakas periood, kus miski ei sobinud ja võõraid kardeti - kardetakse siiani - ja kuidagi ei saanud paigal olla. Tegime väikese pausi ig

Olin eile hädas - töökaaslasele sünnipäevakaart vaja kirjutada ja no mitte midagi ei leia netist. aeg lähb ja varsti vaja hakata liikuma, aga mida pole, see oli vahva, originaalne, lõbus, lustakas, rõõmus, elujõuline luuletus. Täpselt selline on ka sünnipävalaps. Mis siis tegin, lugesin läbi hulga luuletusi, tekkis mõte ja idee ja siin ta siis on: Meil täna vaja kõiki maailma ingleid, kratte ja pisuhändasid, Tahame, et nad kiiresti-kiiresti kohale lendaksid ja sinu heaks koostööd teeksid. Kõik maailma õnne nad kohale veaksid, siia parimad soovid kokku tooksid. Naeru, jaksu, särtsu ja kannatust veeretaksid, lusti, rõõmu ja tublidust tagant tõukaksid. Armastust julgustaksid, salasoovide täitumist soodustaksid, palju kallisid kohale meelitaksid, visadust turgutaksid, läbisaamist õhutaksid, uusi mõtteid tekitaksid. Nooruslikku rahutust veel rohkem tagant torgiksid. Palju õnne, sünnipäevalaps!