On laupäev tore päev, tore päev, siis ...
Oligi tore päev. Päike paitas pehmelt nahka, tuul kallistas mõnusalt ja meie läksime mere äärde!
Algul oli otsus minna Roostale. Linnamäe poes sai R-i jutust selgeks, et Roostal võib olla väga rahvarohke ja masendav. Meelde tuli koht pisut Roostalt edasi :D see oli väga hea meeldetulemine...
Esimese tund aega olime peaaegu ainsad inimesed rannas. Päike paistis, tuul puhus, külm vesi, soe liiv - mida sa veel ühelt eestmaiselt suvelt saada tahad. Inimesed olid meist kummalgi poole oma 100 meetri kaugusel. Mõnusalt rahulk, laps ei kadunud võõraste vahele ära - kogu aeg oli silm peal, kui tirts mööda liiva varbaid vette käis kastmas. Joogivesi, juustusnäkkja soolased küpsised aitasid suuremast näljast üle ja sai edasi peesitada, 7 mm läbimõõduga meduuse imetleda (enamus olid väiksemad ja neid oli tegelikult üksikuid), last väikeses vanaisa kingitud kummipaadis sõidutada (lõpuks ta ainult seal tahtiski elada).
Ja siis läks asi käes ära... Kõigepealt tulid kaugemale paar inimest, siis veel paar teisele poole, aga see polnud veel midagi. Lõpuks valgus meie kõrvale üks kamp noori - oi appi! Kõrvad tahtsid epast ära kukkuda. Ikka üks Türilt Viljandissse ja Viljandist Türile jutt käis... See polnud isegi mitte enam sidesõnadena kasutamine, pigem oli see nii, et iga teine sõna oli Türi või Viljandi... ja meie otsustasime, et laps on tänaseks piisavalt päikest saanud, ise ka juba piisavalt tüdinud sellest lõugamisest, õiendamisest, roppustest, tuututamisest - miks inimesed küll ei mõtle, et randa minnakse puhkama, mitte teiste inimeste etendust vaatama...
Koduteel käisime Uuuemõisast läbi, varusime natuke liha ja kana ning õhtuks tegime ühe friikatega grillõhtusöögi, toorsalati ja väikese veiniga. Sõime õues, kus enamast oli rahulik... kui kolm mingit tühikargajat välja arvata, aga need kadusid õnneks kiiresti - olid mingid läbisõitjad.
Vat selline vahva päev oli!
Veel üks mõnus päev oli eelmsiel nädalal, kui käisime loomaaias, aga sellest juba mõni teine kord piltidega.
Algul oli otsus minna Roostale. Linnamäe poes sai R-i jutust selgeks, et Roostal võib olla väga rahvarohke ja masendav. Meelde tuli koht pisut Roostalt edasi :D see oli väga hea meeldetulemine...
Esimese tund aega olime peaaegu ainsad inimesed rannas. Päike paistis, tuul puhus, külm vesi, soe liiv - mida sa veel ühelt eestmaiselt suvelt saada tahad. Inimesed olid meist kummalgi poole oma 100 meetri kaugusel. Mõnusalt rahulk, laps ei kadunud võõraste vahele ära - kogu aeg oli silm peal, kui tirts mööda liiva varbaid vette käis kastmas. Joogivesi, juustusnäkkja soolased küpsised aitasid suuremast näljast üle ja sai edasi peesitada, 7 mm läbimõõduga meduuse imetleda (enamus olid väiksemad ja neid oli tegelikult üksikuid), last väikeses vanaisa kingitud kummipaadis sõidutada (lõpuks ta ainult seal tahtiski elada).
Ja siis läks asi käes ära... Kõigepealt tulid kaugemale paar inimest, siis veel paar teisele poole, aga see polnud veel midagi. Lõpuks valgus meie kõrvale üks kamp noori - oi appi! Kõrvad tahtsid epast ära kukkuda. Ikka üks Türilt Viljandissse ja Viljandist Türile jutt käis... See polnud isegi mitte enam sidesõnadena kasutamine, pigem oli see nii, et iga teine sõna oli Türi või Viljandi... ja meie otsustasime, et laps on tänaseks piisavalt päikest saanud, ise ka juba piisavalt tüdinud sellest lõugamisest, õiendamisest, roppustest, tuututamisest - miks inimesed küll ei mõtle, et randa minnakse puhkama, mitte teiste inimeste etendust vaatama...
Koduteel käisime Uuuemõisast läbi, varusime natuke liha ja kana ning õhtuks tegime ühe friikatega grillõhtusöögi, toorsalati ja väikese veiniga. Sõime õues, kus enamast oli rahulik... kui kolm mingit tühikargajat välja arvata, aga need kadusid õnneks kiiresti - olid mingid läbisõitjad.
Vat selline vahva päev oli!
Veel üks mõnus päev oli eelmsiel nädalal, kui käisime loomaaias, aga sellest juba mõni teine kord piltidega.
Kommentaarid