Kips vol3

see eelmine kipsi nali päädis sellega, et läksime siis järgmisel hommikul kohale. Laps juba polikliiniku juures autos ütles, et lähme koju ja keeldus autost välja tulemast.

Kirurgi ukse taga hakkas uuesti nutma - lähme ära, lähme ära koju, emme, lähme ära!

Kirurgi juures oli järgmine tants. Kõigepealt see kirurg ei vaadanudki neid neetud pabereid, mille ümber tants käis. Võttis lahti röntgenis tehtud pildi, näitas pastakaga, et kõik on korras, näete, ära nüüd nuta, mis sa ikka nutad, kõik on hästi paranenud (no kurat... seda ei võinud siis mulle telefonis öelda...), minge teise ruumi, võtame kipsi ära. Laps ennast lauale panna ei lase, karjub nagu ratta peal, sanitar üritab lapsega rääkida... laps röögib veel rohkem, õde hoiab lapse jalga kinni, laps karjub: tädi, võta käsi ära, tädi ei puutu, lähme koju... Kui mitte kogu haigla, siis pool sellest kuulis küll, kuidas laps röögib. Õnneks oli sellel õel nii palju oidu, et ei hakanud ise ega lasknud ka sanitaril lapsega rääkida - mida rohkme võõras räägib, seda rohkem tüdruk karjuma hakkab.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sünnipäevaluuletus

Itimees

Mia jõulusoovid...