Riigikogu ja õpetajad...
Täna lausa sundis mind kirjutama Postimehe artikkel "Juhtkiri: stopp tõusule". nende palk muudkui tõuseb: 20% sel aastal ja kuupalk oli kaks aastat tagasi 40 000. No tere talv! See ajab ikka harja punaseks küll.
Nende palk muudkui tõuseb ja tõuseb, aga õpetajate palka ei saa Eesti keskmisele tasemele tõstetud. Rääkimata siis sellest, et õpetaja palk võiks tõusta lisaks vastavalt töötatud aastatele - saan täna olla kindel, et kui järgmisel aastal ikka veel koolis töötan, siis minu töökogemust hinnatakse.
Aga see kallis riigikogu ei mõtle tulevikule - kui täna ei tule kooli juurde noori innovaatilise mõtlemise, uute ideede, tänapäevaste õpetamismeetoditega õpetajaid, siis keda me 20, 30 või 40 aasta pärast riigikogusse valime? Põhiharidusega inimesi? Veel hullem - pooliku põhiharidusega inimesi? No asja päästavad ilmselt Tallinna ja Tartu eliitkoolide vilistlased, aga mis siis saab nendest, kes ei ela Tallinnas või Tartus? Kõik inimesed ei mahu Tallinna või Tartusse! Ja ka maalastel on õigus haridusele! Ütlete, et seati ju sisse noore õpetaja stardiraha! No kuulge! Süüvige sellesse ja tegelikult selgub, et stardiraha on nagu palgalisa esimesel kolmel aastal, aga mis saab kolme aasta pärast? Võib-olla saangi selle kolme aastaga suurema palgaga kodulaenu võtta, aga ikkagi, mis saab kolme aasta pärast?
Veel õpetajate palkadest - sel aastal jäi streik ära! Inimesed, te olete liiga head! Meid ei võetagi tõsiselt, et kui me ei mõtle tõsiselt seda, mida lubame. Saime ju palgatõusu! Saime, aga mitte sellise, mis viiks õpetaja palga Eesti keskmisele tasemele. Tingimusega, et järgmisel aastal asi lahendatakse! No ja järgmisel aastal anname jälle järele ja Eesti keksmine läheb ju eest ära - mis me ikka streigime, kuidas me ikka streikima hakkame! No jälle! Mõnes teises riigis saab küll transporditöötajate streik kesta mitu päeva...
No ja siis oli veel sügisel see riigikogu kulude ja tulumaksuvabastuse värk... Mille poolest õpetaja peab vähem normaalne, hoolitsetud, korralikult riides, puhanud välja nägema, kui riigikogu saadik? Sind, seal riigikogus, vaatab 100 saadikut parematel päevadel, läbi kaamera ja kaugelt võib-olla veel inimesi läbi teleekraani - mis ei näita sugugi sinu tegelikku välimust. Võtame nüüd õpetaja maksimaalse inimestega kohtumise oma tööpäeva jooksul: 8 tundi, 36 õpilast ühes tunnis, juba kokku 288, lisaks veel tõenäoliselt oma 40 või isegi rohkem teist õpetajat, lisaks kooli töötajad ja teenindav personal, arenguvestlus lapsevanematega, oma 350 saab kindlasti kokku. No ja vat nüüd näidake mulle, mille poolest on sind, seal riigikogus, vaja rohkem poputada kui mind klassi ees?
Nende palk muudkui tõuseb ja tõuseb, aga õpetajate palka ei saa Eesti keskmisele tasemele tõstetud. Rääkimata siis sellest, et õpetaja palk võiks tõusta lisaks vastavalt töötatud aastatele - saan täna olla kindel, et kui järgmisel aastal ikka veel koolis töötan, siis minu töökogemust hinnatakse.
Aga see kallis riigikogu ei mõtle tulevikule - kui täna ei tule kooli juurde noori innovaatilise mõtlemise, uute ideede, tänapäevaste õpetamismeetoditega õpetajaid, siis keda me 20, 30 või 40 aasta pärast riigikogusse valime? Põhiharidusega inimesi? Veel hullem - pooliku põhiharidusega inimesi? No asja päästavad ilmselt Tallinna ja Tartu eliitkoolide vilistlased, aga mis siis saab nendest, kes ei ela Tallinnas või Tartus? Kõik inimesed ei mahu Tallinna või Tartusse! Ja ka maalastel on õigus haridusele! Ütlete, et seati ju sisse noore õpetaja stardiraha! No kuulge! Süüvige sellesse ja tegelikult selgub, et stardiraha on nagu palgalisa esimesel kolmel aastal, aga mis saab kolme aasta pärast? Võib-olla saangi selle kolme aastaga suurema palgaga kodulaenu võtta, aga ikkagi, mis saab kolme aasta pärast?
Veel õpetajate palkadest - sel aastal jäi streik ära! Inimesed, te olete liiga head! Meid ei võetagi tõsiselt, et kui me ei mõtle tõsiselt seda, mida lubame. Saime ju palgatõusu! Saime, aga mitte sellise, mis viiks õpetaja palga Eesti keskmisele tasemele. Tingimusega, et järgmisel aastal asi lahendatakse! No ja järgmisel aastal anname jälle järele ja Eesti keksmine läheb ju eest ära - mis me ikka streigime, kuidas me ikka streikima hakkame! No jälle! Mõnes teises riigis saab küll transporditöötajate streik kesta mitu päeva...
No ja siis oli veel sügisel see riigikogu kulude ja tulumaksuvabastuse värk... Mille poolest õpetaja peab vähem normaalne, hoolitsetud, korralikult riides, puhanud välja nägema, kui riigikogu saadik? Sind, seal riigikogus, vaatab 100 saadikut parematel päevadel, läbi kaamera ja kaugelt võib-olla veel inimesi läbi teleekraani - mis ei näita sugugi sinu tegelikku välimust. Võtame nüüd õpetaja maksimaalse inimestega kohtumise oma tööpäeva jooksul: 8 tundi, 36 õpilast ühes tunnis, juba kokku 288, lisaks veel tõenäoliselt oma 40 või isegi rohkem teist õpetajat, lisaks kooli töötajad ja teenindav personal, arenguvestlus lapsevanematega, oma 350 saab kindlasti kokku. No ja vat nüüd näidake mulle, mille poolest on sind, seal riigikogus, vaja rohkem poputada kui mind klassi ees?
Kommentaarid