Enesehävitustee ja allakäigutrepp

Prachett kirjutas vist oma "Patrioodis" hea mõtte: "Inimene on inimesele hunt".

Aga kui inimene on teisele inimesele hunt, siis kes on ta iseendale - enesetaputerrorist? Üks noor ja muidu vahva inimene on mul mõttes - lõpetab alles põhikooli, aga oma joomingute, suitsetamiste ja kes teab mille veel tarbimisest, on tekkinud taandareng. Ma pole ainus, kes seda märganud on. Inimene ei kontrolli enam enda käitumist, mälu on ülilühikeseks muutunud... etteütluses suudab meeles pidada ühe sõna korraga... Samas on tal ka väga helgeid hetki ja aegajalt saab täitsa ikka aru, mis tunnis toimub... Gümnaasiumist ei tasu vist enam unistadagi...

Kurb! Ja siis needsamad noored väidavad, et alkohol ei tee midagi, suitsetamise ei tee midagi, narkootikumid ei tee midagi... Mõelge, kui selline inimene ükskord lapsevanemaks saab. Millised lapsed tal sünnivad? Milline on nende laste intelligentsus, areng? Millist kodu suudavad oma lastele omakorda need inimed pakkuda?

Eesti rahva allakäigutrepp on juba tükk aega tagasi alanud... Aegajalt tundub, et oleme sellel trepil juba mitu korraliku astet allapoole astunud. Ja keegi ei tee selle peatamiseks mitte midagi! Noored joovad edasi järjest nooremana, suitsetavad juba algkoolis, narkootikumidest rääkimata.

Aga tegelikult on täna ilus ilm, päike paistab juba peaaegu kevadiselt. Väljas on kevade hõngu juba mitu päeva - rasvatihased siristavad, päike piilub järjest rohkem, täna täitsa terve päeva paistnud teine. Nagu märtsikuu oleks. Võikski juba olla, kuidagi ei taha enam külma veebruari!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sünnipäevaluuletus

Itimees

Mia jõulusoovid...